Heiii,
Õnnetus äktsionis:D
Niisiis, varustus on meil peaaegu olemas. Ja plaane polegi tegelikult terviklikult tehtud. Kuigi sain juba Bellu käest sõimata, et kuidas nii !? pole detailselt plaane tehtud, jobud jobud.
Ega enne ikka ei õpi kui oled ise läbi teinud kõik.
Tegelikult on räme ootusärevus sees, tahaks juba olla kusagil viinamarjapõõsa vahel.
Tahaks olla oma loodame, et (mitte väga raskete) seljakottidega keset teed näpp püsti ja mõelda et damn, nüüd ongi vabadus.
Ja tegelikult tahaks kuulda Jamesi rebinguid ning jääda Logil ellu :)
Tegelikult on meil hirme ka selle tripiga..julmalt tegelikult:D
Ma kardan rämedalt lendamist, või õigemini ei karda, aga see on lihtsalt õudne. Ropsitunne tuleb koguaeg ja kõrvad plahvatavad. Vist ikkagi kardan ka. Läheks ennem paadiga. Aga no mis teha Metallica ootab:D
Tõesti jube on ju muidugi igasugused julmade ladinakeelsete nimedega putukad, ussid limuskid võeee. Jube. Ja igasugused loomad, notsud, karud, kes tahavad meid ära süüa. Kratt juba harjutas kodus mingit tehnikat pulkadega, millega saab karusid eemale peletada:D
Kuid röövleid kardame ka. Tegelikult kardame me vist kõike.
Monkid oleme. Tegelikult reaalselt me vist ei oska karta..
Don't põe!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment