Täna siis tabas meid suur hirmu- ja kahtluselaine. Põhiliselt tekkis see sellepärast, et krässile räägiti kuidas Ukrainas ja Rumeenias organitega kaubeldakse ja organeid varastatakse, kuidas inimkaubandus vohab jne.
Võttis värisema küll.
Mõtleme nüüd, et kas on ikka arukas minna läbi idariikide? Äkki läheks läbi Ungari hoopis? Võiks ju, aga minul isiklikult on jube suur kihk lõpuks Rumeenias ära käia, eriti Dracula lossi juures ja nendes keskaegsetes linnades, mis on Euroopa vanimad asustuse poolest.
Teiseks mureks oli hääletamine. Õigemini teadmatus, kuhupoole hääletada. Üritasime kaarti lugeda, kuid läänes on kõik teed ju siiruviirulised ja mitmevärvilised ja üksteisest läbipõimuvad. Mitte ei saanud aru, kuhu üks või teine tee läks. Täitsa lõpp.
Nüüd mulle tundub vaikselt, et me üritame reisiks liiga valmis olla, peaksime vist rohkem lõdvestuma ja lihtsalt koha peal kiiresti kohanema. Marsruudist siis niipalju, et esialgu me seda muutma veel ei tõtta, pigem üritame reisi jooksul vaadata, kui hirmus see asi ikkagi olla võib ja siis otsustame.
No comments:
Post a Comment